Päevavalgus, värske õhk, optimaalne õhuniiskus, toatemperatuur ja heliisolatsioon on viis peamist tegurit, millele tähelepanu pöörates on võimalik parandada oma kodu tervislikkust ja hubasust.
Piisavalt päevavalgust – mõjub loodusliku antidepressandina, parandab tervist ja meeleolu, suurendab keskendumisvõimet ja tugevdab töövõimet kuni 15%
Sajandeid on olnud päevavalgus peamine valgusallikas siseruumides ning hoolimata elektri kättesaadavusest 24/7 pole inimkonna hoiakud muutnud. Päevavalgus on arhitektuuris üks olulisemaid argumente ning üks peamisi asjaolusid, mida hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvesse võetakse. Päevavalgus ei ole mitte ainult parem alternatiiv elektrivalgusele, vaid aitab ka vähendada energiatarbimist, mõjutab hoone kütte- ja jahutuskoormust – omaniku seisukohalt on need olulised ja energiasäästlikud näitajad. Päevavalgus on oluline ka meie tervisele, samuti üldisele heaolule – seda peetakse looduslikuks antidepressandiks, mis aitab tasakaalustada organismi ööpäevast rütmi. Uuringud näitavad, et piisav hulk päevavalgust hoiab tasakaalus meie sisemise kella, annab ärkveloleku ajaks erksust, parandab keskendumis- ja töövõimet kuni 15%, samal ajal vähendades väsimustunnet ja leevendades pinget silmades. Paraku mitte alati ei kasutata päevavalgust hoonetes optimaalselt. Seepärast, enne kui ehitamise või renoveerimisega alustada, tasub mõelda: kuidas sisekliima inimeste tervist ja heaolu mõjutab. On palju võimalusi, kuidas tuua hoonesse rohkem loomulikku valgust. Üks peamisi soovitusi on, et päevasel ajal oleks päevavalgus peamine ruumide valgustaja ning seda ei tohiks asendada elektrivalgusega. Unustada ei tohiks ka seda, et päevavalgused on erinevad: otsene päikesest tulenev valgus, hajutatud valgus, mis paistab katuseaknast, ning valgus, mis peegeldub tagasi põrandalt, seintelt või toas paiknevatelt objektidelt. Ka päike võib aknast sisse paista intensiivselt ja otse ning ülejäänud osa päevast on tuba täidetud pehme ja hajutatud valgusega; maapinnale peegelduvast valgusest jõuab hoonesse aga vähemalt 15% välisvalgust. Kui kodus on käsil põhjalik renoveerimine ja tubade ümberplaneerimine, tasub mõelda: kas akendest tuppa jõudvast päevavalguse kogusest piisab. Lahendus, mis tagab pikaajalise rahulolu ja toob tuppa rohkem värsket õhku ja päevavalgust, on paigaldada täiendavaid aknaid (sh katuseaknad, valgustunnelid) või uksi. Tasub ka meeles hoida, et alati on tervislikum, kui tuba on öösel pime ja päeval maksimaalselt valgustatud.
Õhutatud toad – minimaalselt 10 minutit 3 kuni 4 korda päevas tuleks tube tuulutada, et saavutada puhas õhk
Me veedame kuni 90% ööpäevast siseruumides (2/3 sellest oma kodus), kus meil ei ole piisavalt päevavalgust ega värsket õhku. Siseruumides võib õhk olla kuni viis korda rohkem saastatud, seetõttu ei ole sugugi liialdusena öeldud – siseruumid mõjutavad tervist ja füüsilist heaolu palju rohkem kui enamik meist suudab ette kujutada. Kui tuba liiga vähe tuulutada, hakkab sinna kogunema erinevaid kahjulikke aineid – gaasid, mürgised osakesed, bioloogilised jäägid ja veeaur, mis kõik võivad olla kahjulikud tervisele. Kõrge CO2 tase ja kahjulikud ained toaõhus tekitavad peavalusid, unehäireid, astmat, allergiaid, väsimust, keskendumisraskusi jne. Lahenduseks on korralik ventilatsioon, mis toob siseruumidesse värsket õhku ning tagab, et kogu majas oleks hea õhukvaliteet, aga ka mugav temperatuur. Ruumide õhutamist ja temperatuuri reguleerimist saab teostada kahel viisil – aktiivselt või passiivselt. Aktiivse ventilatsiooni ja temperatuuri reguleerimise puhul on kasutusele võetud automaatsed süsteemid nagu näiteks kliimaseade, passiivse puhul aga tehnoloogiad, mis juhivad akende avamist ja sulgemist ventilatsiooniks ja jahutuseks ilma energiatarbimiseta. Üks kõige lihtsamaid soovitusi, mida oma kodusesse rutiini saab sisse seada on – õhutada tube vähemalt 10 minutit 3 kuni 4 korda päevas. Neid tegevusi on võimalik ka igapäevaste harjumustega siduda – ava aken tuulutuseks kohe pärast hommikust ärkamist ning siis, kui jõuad õhtul töölt koju, siis kui teed süüa, enne ja pärast duši all käimist, koristamise ajal, kui kuivatad pesu siseruumides jne. Mida kõrgemal asuvad aknad, seda suurem ventilatsiooniefekt on võimalik saavutada, sest lae all on temperatuur kõrgem. Seetõttu tasub teada, et katuseakende kasutamisel on loomulik ventilatsioon suurem kui fassaadiakende kaudu tubade tuulutamisel. Lisaks aitavad sisekliimat parandada toataimed, mis neelavad liigset CO2.
Optimaalne õhuniiskus – hallituse vältimiseks, mis põhjustab erinevaid terviseprobleeme
Umbes 16% eurooplastest elab korteris või majas, mille sisekliima on halb ja see avaldab mõjutab nende tervisele. Enamasti on probleemiks niiskus ja hallitus – kui seda esineb, siis mõjutab see kõikide pereliikmete tervist. Eriti ohustatud on aga lapsed. Kasvades üles ebatervisliku sisekliimaga kodus muutuvad kõik terviseprobleemid teravamaks – on suurem tõenäosus ekseemi, köha, astma, allergia ning erinevate hingamisteede haigusteks. Need on probleemid, millest ei kasvata välja täiskasvanuks saades, vaid need jäävad inimest vaevama kogu eluks. Siseruumide suurimaks niiskusetekitajaks on majapidamistööd nagu toiduvalmistamine, tubade koristamine ja pesu kuivatamine. Kõige rohkem tekitatakse kodus niiskust riideid kuivatades – 65% eurooplastest kuivatab pesu toatingimustes vähemalt korra nädalas. Selline tegevus soodustab hallituse tekkimist, mis on tervisele kahjulik. Seetõttu tasub järgida soovitust – kui ei ole võimalik pesu kuivada kuivatis või õues, on ainus mõistlik väljapääs riideid avatud akna kõrval kuivatada. Nii lendab vähemalt osa liigsest niiskusest akna kaudu välja.
Toatemperatuur – mugav temperatuur siseruumides on 22 °C
Hoonete projekteerimisel tuleks alati arvesse võtta soojusmugavuse nõudeid, sest kui hoone hiljem valmis ehitatakse, peab seal olema võimalik luua häid soojustingimusi energiatõhusate tehnoloogiatega. See ei ole mitte ainult inimeste mugavuse huvides, vaid on ka eluliselt oluline. Paljude jaoks seostub soojusmugavus õhutemperatuuriga, sest kui on liiga palav või liiga külm, annab keha sellest märku. Samas mõjutab meie mugavust mitte ainult ruumide temperatuur, vaid ka riided ning tegevused, millega me hetkel tegeleme. Optimaalseks siseõhu temperatuuriks loetakse 22 ° C. Kui sisekliima seade reguleerida kindlat temperatuuri hoidma, siis liigutab süsteem aknakatteid ja ruloosid vastavalt vajadusele. Neist on abi, sest need kaitsevad siseruume liigse päikesevalguse ja kuumuse eest ning tõrjuvad päikesest tulevat soojust. Päikesevarjud suudavad vähendada ruumi soojust isegi kuni 73%.
Heliisolatsioon - soovimatu välismüra mõjutab tervist ja häirida und, hea isolatsioon kaitseb selle eest
Nii nagu kõik parameetrid, peavad ka hoone akustilised omadused olema optimaalsed ja vastama elanike põhivajadustele. Heliisolatsioonil on oluline roll iga hoone juures, see kaitseb väljast tuleva müra eest, mis võib hakata häirima tervist, meeleolu ja keskendumisvõimet. Inimestele on privaatsus ja füüsiline heaolu tähtis ja seetõttu – et end hästi tunda, on vajalik heliisolatsioon nii tubade vahel kui ka erinevate naabrite kodude vahel. Tähelepanu tuleks pöörata ka magamistoa heliisolatsioonile, et väljast tulev müra und ei häiriks ja inimeste vaimne ja füüsiline tervis saaks magamise ajal taastuda. Hea uni aitab organismil reguleerida veresuhkru taset, hoida immuunsüsteem tugev, vähendada põletikke ning parandada mälu ja meeleolu. Müra tekitajaid on erinevaid – majapidamine, liiklus, vihm jne. Velux on töötanud välja heliisolatsiooniga klaasidega katuseaknad, mis suudavad vähendada vihmamüra ja muud müra. Võrreldes fassaadiakendega on katuseakende väline müratase 5 detsibelli madalam.